Tänapäeva toiduainetööstus kasutab väga laia valikut erinevaid magusaineid, et meie toitu ja jooke üha enam magusamaks muuta. Viimase mõnekümne aastaga on lääne inimeste maitsemeelt aina magusamate toodetega harjutatud – magus aitab müüa, sest inimese aju ja organism reageerib suhkrutele ja suhkruasendajatele pea samamoodi nagu narkootikumidele.
Vajame järjest suuremaid annuseid
Selleks, et harjumuslikku heaolutunnet hoida, vajame järjest suuremaid annuseid. Kuid toidus leiduvatel suhkrutel ja nende aseainetel on üsna suuri erinevusi, olgugi et lõppeesmärk – magusaks tegemine – neil sama on. Alates 1970ndatest aastatest on toidutööstuses kasutatavatest suhkruasendajatest lausa superstaari staatuse saavutanud kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup.
Seda kasutatakse kõikjal – ketšupis, kus selle osakaal võib ulatuda kuni viiendikuni, vorstides, leivas, limonaadides ning pea kõikides tavalistes maiustustes ja kommides.
Tegemist on tööstusliku ainega.
Pealiskaudselt vaadates võib nii mõnigi inimene arvata, et tegemist on mingi hea ja loodusliku ainega, on see ju maisisiirup ja kõrge fruktoosi ehk puuviljasuhkru sisaldusega. Kuid sellest ei tohi end petta lasta – tegemist on puhtalt tööstusliku ainega, mis mitte mingil juhul tervislik ei ole.
Organism muudab üleliigse fruktoosi rasvaks.
Kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup saadakse tavalise maisisiirupi edasitöötlemisel teatud ainetega, mille tulemusel saadakse harilikust suhkrust veidi magusam siirup, milles on maisisiirupis oleva suhkru osaline (harilikult 55%) muutmine fruktoosiks. Fruktoosi aga muudab inimese keha, kui seda rohkem süüa kui vaja, rasvaks. Organismile vaja mineva puuviljasuhkru hulga saab inimene aga puu- ja juurviljadest, seega on selge, et toidule lisatav fruktoos on mittevajalik ja isegi kahjulik.
Poliitika ja suurkorporatsioonide huvid
Lisaks toidu magustamisele kasutab tööstus kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit ka seetõttu, et see teeb toidu maitse inimeste maitsemeelele meeldivamaks, annab tekstuurile kohevust ning siidisust ja muudab värvi tarbijale kutsuvamaks.
Samuti on see odavam kui rafineeritud suhkur, seda eriti USAs, kus importsuhkrule on kehtestatud tollimaks, kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup on aga valmistatud maisist, mille kasvatajaile toetusi makstakse, et – arvatavasti – poliitiliselt väga olulistes osariikides, kus maisikasvatus on ülioluline majandusharu, poliitikutele vajalikud hääled kindlustada.
Kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit kasutatakse ka mee nn tempimiseks, kuna selle konsistents on vedela meega üsna sarnane, ent siirup on väga palju odavam. Nii viiakse ka mee hind madalamaks ja hinnatundlikule kliendile vastuvõetavamaks.
On olemas head alternatiivid
Kui harilik rafineeritud suhkur, mis sisaldab 50% fruktoosi, ja kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup 55%ga, on väga paljude lääne inimeste terviseprobleemide otsene põhjus, võib paljudel tekkida õigustatud küsimus: kui pea kõik on nendega magustatud, siis kas on üleüldse võimalik ilma tervist kahjustamata magusat süüa? Vastus sellele on, et on küll. Peale suhkru ja muude rohkelt fruktoosi sisaldavate ainete kasutatakse ka muid magustajaid, kuigi mitte väga laialdaselt. Nii näiteks on mesi üheks alternatiiviks, kuigi ka selles on fruktoosi. Kuid mees on ka palju teisi suhkruid. Ka pruuni riisi siirup, mida kasutatakse Yummikommides, on ilma fruktoosita ja seega ilma fruktoosist tingitud terviseriskideta alternatiiv.
FF*: Kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit peetakse üheks mesilaste suremise põhjuseks. 1970ndatel hakati mesilasi siirupiga toitma, kuna see oli oluliselt odavam kui muud seni kasutatud söödad. Teadlased arvavad, et kui õietolmu söömine aitab mesilaste immuunsüsteemil areneda ja seda tugevdada, siis kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup pärsib mesilaste vastupanuvõimet haigustele ning muudab nad taimekaitsevahendite kahjulikule mõjule vastuvõtlikumaks.
AF*: Aastal 2010 esitas Ameerika Maisirafineerijate Assotsiatsioon USA Toidu- ja Ravimiametile taotluse nimetada kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup maisisuhkruks. Taotlus lükati ameti poolt tagasi.
*
FF (Fun Fact- hea teada)
AF (Ajalooline fakt)
Pildid: Google, thefrugalchicken, iStock, KissPng