Hipist šokolaadimeister kasvatab muskaatpähklite maal kakaoube

Suure šokolaadisõbrana sain alles Grenadal käies teada, et šokolaadist ei tea ma muffigi ning korralikku šokolaadi polnud eluski maitsnud. Piimaga rikutud (vabandust fännide ees 🙂 ) šokolaad ei ole küll kunagi köitnud, kuid poes 85% kakao sisaldusega maiust otsides, ei saa kunagi kindel olla, et maitse oleks enam- vähem ühtlane. Šokolaaditahvli tagaküljel olevad arusaamatud sõnad on oluliseks muutunud alles peale reisi, kui sain teada, et fantastiline šokolaad sünnib vaid kahest koostisosast! Kuidas on see võimalik 🙂 Šokolaadimeister Kim jutustab…

Uudishimutsema Vürtsisaarele- Grenadale

Toiduteema on mind alati väga köitnud (seetõttu korraldan ka toidu- ja vürtsireise), kuid mitte nii väga selle valmistamine vaid pigem teadmine ning arusaam, kuidas tehakse ja miks. Nii ka šokolaadiga. Alljärgnev lugu on Grenada saarelt (Kariibid) ning sinna sai tegelikult mindud just seal kasvatatava kuulsa muskaatpähkli tõttu ent loodus on oma töö teinud ja muskaatpähklist on hetkel juba märksa olulisem kakaouba. Sellest reisist on nüüd juba paar aastat möödas, kuid tundub nagu oleks see olnud eile…

Yummide kõrvalt…

Yummikommidega tegelemine ei ole sugugi mu ainus ega põhiline tegevus. Pigem on see kasvanud viimase paari aastaga ja “röövib” veidi aega teiste arvelt, kuid see on muidugi väga positiivne. Rööprähklejana ei suuda ma kuidagi vaid ühe asjaga tegeleda ja nii on neid tegevusi ja töid aastate jooksul olnud (ja on jätkuvalt) üksjagu. Enam kui 20 aastat turisminduses (giid, esindaja, ettevõtja) on paljuski muutnud maailmapilti. Olles elanud ja töötanud kümnetes erinevates riikides, on see mind viinud kokku ääretult huvitavate inimestega, avardanud maailmavaadet (mitte alati positiivses suunas) ja tekitanud ning kasvatanud uusi huvisid ning eelkõige tõstatanud ohtralt küsimusi: miks nii? Mis ajast? kuidas? kes? jne..

Kvaliteet vs kvantiteet

Grenada šokolaadi oli plaan tuua ka Eestisse, kuid kui tarbija, kes ei valda teemat ja on harjunud sellenimelisele tootele kulutama x eurot, siis on väga raske “õigustada” oluliselt kõrgemat hinda. Võiks arvata, et tootja ahnus jääb jalgu. Ei jää. Head, puhtad ja ausalt valmistatud tooted maksavadki raha. Masstoodang, kus kvaliteetne tooraine on asendatud kõrvalproduktidega ning meeletus koguses sõltuvust tekitava rafineeritud suhkruga, on odav. Ja ma ei maininud ei keskkonnateemat ega ka töötajate heaolu. Ent siin ongi valikute tegemise koht.. kas võtad tükikese maiust, mille puhul tead, et ka nende kakaoubade kasvatajad saavad elada enam- vähem normaalset elu, koolitada lapsi ja ehk kunagi planeerida ka puhkusereisi või blokeerid need mõtted ja pistad kinni tahvli, mille päritolust Sa ei tea midagi ning mis peale hetkelise rahulolu (suhkru tõttu) ei paku mitte midagi enamat.

 

Õiglane ja aus, päris Eesti šokolaad- Roosikult

Hetkel Kimi šokolaadi Eestisse ei riski tuua, sest ei ole kindel, et suudame tarbijat nii palju mõjutada, kuid ootamatu oli avastus, et Eestis on siiski väga sarnane šokolaad ja ka mentaliteet (tootmise ja tooraine päritolu osas) tegelikult olemas- Roosiku šokolaad. Vahe on selles, et Eestis ei saa kasvatada kakaouba 🙂 Tunnistan, et Roosiku tume ja kohvišokolaad on ainsad, mida ise tarbin regulaarselt ning pidevalt leian end imestamast, et see ongi täitsa Eesti šokolaad. Valmistatud Võrumaa metsade keskel. Need pidime ka kohe enda tootevalikusse lisama!

 

Ent sel korral tahtsin siiski jutustada Grenada saarel elavast šokolaadimeistrist Kimist.  Sooviks ka, et kui Sa oled juba siiani lugenud ja jätkad, et ehk ka see lugu annab mõtlemisainet, kuidas meie igapäevased valikud, isegi näiliselt nii ebaolulised nagu šokolaadiost, mõjutavad nii paljude teiste elu ja keskkonda. Kui oled terve täiskasvanuea mööda maailma reisinud, siis mitte miski ei pane rohkem muretsema kui keskkond ja see, mida me oma valikutega ja (üle)tarbimisega oleme põhjustanud. Ent see on teine teema ja teine lugu 🙂

 

 

 

Lugu ilmus  ajakirjas “Maale”. 

Hipist šokolaadimeister kasvatab muskaatpähklite maal kakaoube

 

“Hei, kas Sa oled lutsutanud värsket kakaouba?”, hõikab paljasjalgne Kim suure mürtsuga mu (vihma)metsaonni ust lahti paisates. “Eeeei, eei ole”, kobisen uniselt vastu, samal ajal end kiire hüppega püsti ajades. “No mis passid siis siin, ega see kakaouba ise Sinu juurde ei tule?!”, ja teeb kiirelt minekut. Kell on 5:30 hommikul. Farmi sai jõutud alles kesköö paiku ning väsimus tahab peale pikka reisi maha murda.

Härra Kim on kõige ebatüüpilisem ärimees-farmer, keda võiks endale ette kujutada. Sasitud, päikesest pleekinud väljakasvanud juuksepahmakaga, kelle püksid on kindlasti vähemasti hipide hiilgeaegadest- auklikud  ja kakaoubadega jändamisest lootusetult plekilised. Jalanõud on farmis olles ilmselgelt ülehinnatud, sama kehtib iga kuue kuu tagant hambaarsti visiidi kohta-  ent see ei takista Kimi naeratamast kõige südamlikumat naeratust. Ilmselt olen sattunud maailma kõige viimase eheda hipi kõige ehedamasse kakaofarmi.

Kim’i jätkub kõikjale ning et parasjagu on Grenada saarel toimumas šokolaadifestival, siis on uneaeg kahanenud paarile tunnile ja aega jutustamiseks väga ei jää. Välja arvatud juhul, kui ise käed külge panna seal, kus vähegi abi tarvis. Kim on äärmiselt jutukas ning uskumault mahlase ingliskeelse sõnavaraga.  (Uuemad teaduslikud uuringud väidavad, et enim vandesõnu kasutavad inimesed on ka kõige intelligentsemad..). Kimil on tänavalt saadud haridus ning karm elukool kestab endiselt.

Kim ei ole kohalik vaid on immigrant, kes on Vürtsisaarel elanud oma paarkümmend aastat. Kogemata. Ei olnud üldse plaanis nii kaugele Kariibimere saarele pageda, kuid üks asi viis teiseni ja ilmselt oli tegemist saatusega. Nii arvab vähemasti šokolaadimeister ise.

See müstiline šokolaad

Šokolaadi on alati ümbritsenud kerge müsteeriumiaura. Enamasti tundub, et šokolaadi oskavad valmistada vaid priviligeeritud, kes on läbinud udupeened koolid ning saanud lisakoolitust eriti hinnatud meistrite juures. Kim ei tea sellest mitte midagi, ei tahagi teada. Tema jaoks on šokolaadiga seonduvalt vaid kaks varianti- kas meeldib või ei meeldi. Ja Kimi ning tema kauni abikaasa Lylette’i šokolaad ongi päris, ilma pettuseta.

“Kim, miks Sa hakkasid kakaouba kasvatama ja šokolaadi valmistama? Miks mitte hoopis muskaatpähklit, mis on olnud läbi aegade Grenada tähtsaim ekspordiartikkel?”

Kogemata farmiomanikuks

“Tead, selleks, et sellele vastata, peaksin alustama algusest. Ma olen ju mustlane. (ise samal ajal šokolaadikoogi tainast energiliselt segades, sest Kim ei suuda hetkegi paigal olla). Enne 11ndat eluaastat olin ma juba 9 korda kooli vahetanud. Ma ei ole kunagi kellegi heaks töötanud, ometigi olen ma tegelenud enam kui saja asjaga. Reisinud läbi pool maailma, otsinud kohta, kus süsteem laseks inimesel olla ja ei üritaks oma seadustega käsi väänata. Muidugi, sellist kohta ei olegi olemas, kuid siis ma seda ei teadnud. Aastaid tagasi, ilmselt olles tarbinud ohtralt erinevaid drooge, ostsin viimase raha eest selle farmi. Tegelikult ma isegi ei teadnud, kus see asub, kui tehingu tegin. Peale ostu sai selle olemasolu sootuks unustatud. Ent siis juhtus see, mis vahel meiega- lollide, arulagedate ja armunud meestega, ikka juhtub. Laseme ilusal naisel end lohku tõmmata ja taskud tühjaks teha. Viimases hädas meenus Kariibi meres ühel kalalaeval endal hinge sees hoida püüdes, et mul on kusagil mingi onn. Ja nii ma siia tulingi. Nüüd on sellest juba palju aastaid möödas. Raha ei olnud mul pennigi ning farmis kooserdades tekkis mõte, et vaataks need kakaopuud kah siis üle. Muskaatpähkliistandused said 2004nda aasta orkaanis nii korralikult räsitud, et ainult täisidioot oleks sellele panustanud.”

Kas šokolaadiga saab rikkaks?

Parasjagu käib farmis kakaoubade kiire koristamine ning puhastamine. Kim veab mind mööda farmi ringi ja näitab, kus oad fermenteerivad ning jagab abilistele korraldusi.

“Kas šokolaadiga saab rikkaks, Kim?”

“You fool!” (Juhmard!), irvitab Kim

“Kas Sa oled pime või arvad, et me ekstravagantsusest sõidame vana, vaevalt edasi liikuva autoromuga või et ma nalja pärast ei osta endale uusi hambaid? Okei, jah, kui sa tahad pettusega šokolaadi toota, siis saab. Kui sa oled lollilt aus ja toodad kvaliteetset toodet, siis siin see võimalik ei ole. Ma ei tea, mis süsteemis see võimalik on. Kas Sa tead, et ma annan 90% kogu sissetulekust tagasi farmeritele? Kas Sa usud, et enamus inimesi siin saarel ei suuda osta poest oma kohalikku toodet vaid peavad ostma suurte korporatsioonide sitta, mis on šokolaadist sama kaugel kui kuu päikesest?

Hooli inimestest!

“Aga Grenada kuulub maailma parimate kakaotootjate hulka, uhkuseasi, millega eputada internetis. (Fucking bloody idiots!- Kim) Meie kakaosaak kasvab iga aastaga, aga ainult sellepärast, et me ei sigatse kohalikele, me ei röövi neid paljaks ning ei jäta lubatud palka maksmata. Ma annan neile isegi maa kasutada. Las kasvatavad väljaspool kakao hooaega seal oma juurikaid või mida iganes nad tahavad. Mul on savi. Valitsusel on ka savi, aga teistmoodi. Hoida elanikkond vaesena, et ei oskaks ka tahta midagi muud. Varganäod ja tõprad, raisk! Igaüks on vaid oma isiklikke taskuid täitmas.”

Kergelt segane vanamees?

“Kim, kas Sa oma mahlase suuvärgiga endale jamasid ei kisu kaela?”

 

“Nad arvavad, et ma olen hull! (itsitab Kim oma hambutut naeratust). Vahel mõni käib midagi seletamas, aga ma saadan nad kõik persse. Viimasel ajal enam eriti ei tulda. Ütlevad, et mis selle lollaka vanamehega ikka jännata. Võibolla lööb keegi mu maha, aga seniks saan lõksutada ja ega ma ei kavatse ka igavesti elada. Kas Sa tead, et mul oli nahavähk? Sa ei usu? Arstid lubasid, et mullatoiduni on jäänud mõni kuu, kuid siin ma olen (kicking ass!- Kim)”, ja kõhistab naerda. “Muide, ma ravisin end kurkumiga terveks. Alati kasuta ravieesmärgil mitte rohkem kui päevase teekonna kaugusel asuvaid vahendeid, siis on neist sinule maksimaalne mõju. Ma olen välja töötanud mitmeid salve erinevatest taimedest ja ma räägin sulle neist, kui sa lubad, et sa sellest ei kirjuta. Ma tean, et te asute seal kaugel pärapõrgus, põhjas, aga see neetud internet on ju kõikja! Meil on väga palju taimi vihmametsades, millest saab suurepäraseid ravimeid, mida on tuntud tuhandeid aastaid, aga nüüd võid nende tegemise eest vangi minna. Aga mul ei ole aega selle jamaga ka veel tegeleda.”

 

Kui jutust (koostisosadest) aru ei saa, siis ära osta!

“Kim, Sinu šokolaaditahvlil on kirjas, et koostisaineid on vaid kaks? Mis värk sellega on? Muidu on ju alati letsitiin, kakaovõi jms samuti?”

 

“Ma ju rääkisin, et me teeme šokolaadi mitte šokolaadisarnast sitta! Kas sa kuulad mind üldse? Ära näpi seda kuradi telefoni siis, kui ei suuda mitmele asjale korraga keskenduda! Ma saan aru, kui sa mees oleksid, aga naised ju suutvat mitut asja korraga teha!?” (tööasjad tahavad ju ka reisil olles vahel kiiret reageerimist, kuid viskan telefoni suure kaarega diivanile, kus üks Kimi 10st kassist sellele laisalt pikali heidab).

Šokolaadi tegelik maksumus

“Kui šokolaadis on midagi muud peale kakao ja suhkru (siin kasutatakse vaid hea sõbra mahedat roosuhkrut), siis on see juba kliendi petmine. Kõik need lisakomponendid vähendavad kallima kraami ehk kakao sisaldust ja aitavad hinda alla viia. Kuidas on võimalik müüa šokolaadi 1-2 euroga? On küll, kui kakao asendada kõrvalproduktidega. Selleks, et teha korralikku šokolaadi, kulub nii toorainet kui ka üksjagu aega, mida suurkorpratsioonid ei ole nõus panustama, sest siis ei kugistataks enam magusat ning ehk ostetaks vähem aga kvaliteetsemat toodet. Kokkuvõttes oleks ju tulu väiksem. Sellepärast on meil palju raskem konkureerida hindadega. Kahjuks on ka suur osa tarbijaskonnast rumal. Arvates, et sööb šokolaadi, kuid tegelikkuses hävitab kohutavates kogustes sõltuvust ja allergiaid tekitavaid valget suhkrut ja keemiat.”

Ökopettus?

“Sa mainisid, et nüüd on müüki parem organiseerida, sest saite ka mahemärgistuse  (USDA) pakendile? Kui šokolaad koosneb mahekakaost ja mahesuhkrust, siis mis probleem oli sertifikaadi saamisega?”

“Kogu see bio-, mahe- ja ökoteema (bullshit!- Kim) on üks suur pettus! Mul tõuseb vererõhk kohe lakke, kui pean jälle seda teemat seletama. Muidugi oli enne ka meil mahetoode, kuid ei olnud piisavalt raha, et maksta ametnikele. Võtsin võlgu, sest muud ei jäänud üle. Sa võid toota kõige puhtamat ja ökomat toodet, kuid kui sa ei maksa, siis ei huvita see kedagi. Kui maksad, siis tõstab see ka toote hinda. Meil ei ole valikut. Süsteemid ei ole loodud teenima lihtsa inimese huve.”

Kellele ja miks annad oma raha?

“Viimasel ajal on eriti kuumaks teemaks õiglane kaubandus. Mis Sina sellest arvad?”

“Kuidas saab olla tegemist õiglase kaubandusega, kui riigis, kus kakao kasvab, ei ole inimesed kunagi saanud maitsa šokolaadi, ning paljud ei ole sellest isegi midagi kuulnud (näitena meenus Elevandiluurannik). Õiglane kaubandus paberite järgi, kuid raha läheb ikkagi suurte korporatsioonide: Kraft, Cadburry, Hershey jt põhjatutesse taskutesse. Märke pakendile saab osta väga lihtsalt. Ŏiglane kaubandus kehtib vaid siis, kui sul on tootmisest ülevaade algusest lõpuni välja. Kui keegi ütleb, et on ausalt toodetud, ei ole see veel tõestus selle argumendi paikapidavusest. Kui tahad saada head ja ausat toodet, siis lõpetage suurkorporatsioonide toetamine- väga lihtne.”

Igalühel on oma tõde

“Juhtusin rääkima ühe Venetsueelast pärit restoraniomanikuga, kes väidab, et kohalikud on laisad, lollid, reeturlikud ja ahned. Töökohti pidada ei oska ega soovi. Ambitsioonid puuduvad. On see nii?”

 

(Enamus ettevõtjaid on immigrandid)

“Igalühel on oma tõde. Kõik, kellega siin koostööd teeme, on väga usinad ja huvitatud sellest, et puud saaksid hooldatud, ning et saak oleks õigel ajal koristatud. Kas sa tead, milles seisneb saladus? Selles, et ma maksan neile ausalt palka. Raha, mida nad saavad investeerida eluks vajalikesse asjadesse nagu näiteks kaluripaat, mis ei ole ju kuradi Mercedes, aga isegi selleks peab pangalaenu kerjama. Minu kaastöölised (mul ei ole töötajaid, on partnerid) ei pea asuma pankade orjusesse. Vähemasti nii palju olen ma suutnud ära teha, et mõnedel kohalikel on unistused tekkinud, mille teostamine ei näigi enam võimatu. Seda aga peab siiski kinnitama, et orjameelsus ei ole kohalike verest veel kadunud ning läheb veel aega enne kui grenadalased oma uhkuse tagasi saavad ja seljad sirgu ajavad.”

Süsteemivastane

“Sulle ei meeldi eriti pangad. Pole vaja isegi küsida. Aga Kas Sul krediitkaart on ja kas Sa makse maksad?”

“Fuck’s sake! See on sama hea, kui Sa küsiksid, et kas ma söön beebisid? Ja ma olen väga hea maksude vältimises. Ma parem teen lõket selle puruga, kui seda ühel päeval peaks nii palju tekkima, et tasuks tikku tõmmata. Valitsus ei ole huvitatud sellest, et kohalikud ettevõtlusega tegeleksid, kõik müüakse välismaalastele. Kuidas ma peaks tahtma sellisele süsteemile peale maksta?”

Kaunis Lylette

“Aga Kim, kuidas Sa endale siiski nii kauni ja eksootilise naise oled leidnud? Kuidas te tutvusite Lylette’ga?”

 

“ Sa tahad vist öelda, et kuidas minusugune hambutu ätt üldse kedagi leidis? Ei, Lylette ei ole pantvangis”, ja muudkui itsitab.

Suhtlemine Kimiga ongi paras vastastikune nöökimine, seega iga mõtte juures on ka killuke huumorit ja sarkasmi, mida me mõlemad oskame hinnata.

 

“Internetist. See on vist üks väheseid kordi, kus sellest Google’st ka mulle kasu on olnud. Ma sain nii palju pakkumisi. Isegi mõned 15.aastased kirjutasid. Jeesus, ega ma mingi pervert ei ole. Ma ei pannud ju ka George Clooney pilti vaid selle, kes ma reaalselt olen! Soovitasin neil kooli minna. Ma otsisingi naist, kellega abielluda ja seda farmi koos üleval pidada. Mul ei ole aega käia linnapeal lantimas. Lylette oli ainus, kellega elust ja olust arusaam kokku langes. Ega ma ei olnud ka nõudlik. Ma tahtsin vaid naist, kes ei meigiks, ei vahiks kogu aeg peeglisse ning saaks hakkama ka segusegamisega.  Ka pime kana leiab vahel tera! (ja naeratab rahulolevalt). Ega Lylette ei teadnud ka šokolaadist midagi. Lihtsalt hakkas katsetama. Kui oleks enne midagigi teadnud, siis ei oleks seda asja kindlasti ette võtnud, ei oleks söandanud.”

Šokolaad on šokolaad on šokolaad

Lylette sekkub vestlusesse ja ei saa oma emotsioone kuidagi vaos hoida.

 

“Ei ole nõmedamat asja, kui mingi nn šokolaadigurmaan, kes ei ole oma elus kordagi hoidnud käes kakaokauna ja kujutab ette, et teab sellest midagi. Mekitab seda tükki suus ja seletab sellest ja tollest järelmaitsest ja ma- ei- tea-millest-veel! Šokolaad on šokolaad, kui sa ei manipuleeri koostisosadega. Ma tahan, et kohalikud saaksid aru, et selles ei ole mitte mingisugust müsteeriumit ja ma õpetan kõigile, kes soovivad, kuidas seda valmistada. Iga laps, kes tahab, saab siit šokolaadi, mitte ei pea ostma pseudokraami nimega Snickers vms. Siin me valmistame šokolaadi ühest konkreetsest partiist, kuhu ei sega hulka midagi teiste partiide kakaoubadest. Kim on veendunud, et niiskus ja happelisus on iga partii puhul erinev. Selgub, et tõelised asjatundjad teevad väga konkreetselt vahet, kas tegu on jaanuari või märtsi saagiga. Siinses kliimas on tootmine väga keeruline. Meil ei ole suurt tööstust ega võimsaid jahuteid. Nii mõnedki Euroopast tulnud meistrid ei suuda mõista, kuidas sellistes tingimustes on üldse võimalik midagi toota. Isegi paar nippi oleme välja töötanud- nagu näiteks jäävee lisamise, et kakao paremini seguneks. Seda trikki ei teadnud keegi.”

Kim lisab: “Ma tahaks, et Sina vahendaksid meie toodet Euroopasse. Ma ei ole nõus ühegi suurfirmaga koostööd tegema, kes ei ole kunagi siin käinud ega ise kätt külge pannud. Mis sa kostad?”

 

“Peame plaani, Kim, peame plaani ;).”

Vähem möla- pikem samm (metsa kakaoubasid koristama)

Peale kakaokaunade koristust, olles samal ajal kurjadele liivakärbestele mõnusaks snäkiks, ning pererahva kiusamist mitmete päevade jooksul neil varjuna kannul sörkides ja kõikjale oma nina toppides, suhtun šokolaadi hoopis teisiti. Käsi ei tõuse enam ostma tundmatu taustaga toodet ning veel vähem sellist toodet, kus peale kakao ning suhkru on muid lisandeid. Šokolaadivalmistamine on ränkraske töö ning see ei olegi mõeldud kohutäiteks. Iga tükk on nüüd hinnas ja maitseb oi-kui-eriliselt.

Igal asjal on oma lugu ja see muudab kõik.

Kui jõudsid lõppu ja tahaksid kommenteerida või ehk mõnda oma kogemust jagada, siis kirjuta mulle meie FB “Yummikommid” sõnumitesse või ave@bionoria.com