Rafineeritud valge suhkru ja selle aseainete, nagu kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupi või puuviljasuhkru ebatervislikest ja kohati lausa ohtlikest mõjudest meie tervisele ja figuurile on nüüdseks arvatavasti enamik inimestest teadlik. Kuid selle teadmise kasvamisega kerkib üha enam ka küsimus, et kui kõik nii halb on, kas siis üleüldse tohib magusat süüa ilma oma tervist ohtu pannes?
Mis oleksid alternatiivid tavalisele suhkrule? Sellele küsimusele püüamegi siin vastust leida.
Kõige tuntum ja ilmselt ka kõige kauem kasutatud magusaks tegev aine on kahtlemata mesi. Mett on kasutatud juba tuhandeid aastaid, nii söömiseks kui näiteks vaaraode balsameerimisel Vanas Egiptuses. Meel arvatakse lausa müstilisi mõjusid olevat, kahtlemata on see aga üks äraütlemata kasulik toiduaine – selles on väga paljud veendunud.
Mesi on tegelikult peaaegu puhas suhkur.
Mesi koosneb peamiselt glükoosist ning fruktoosist. Kaloreid on mees pea kolmandiku võrra rohkem kui rafineeritud suhkrus, seega kaalulangetamiseks see ilmselt ei sobi. Kuid vastupidiselt suhkrule on mees ka meile vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Neid on küll üsana vähe – soovitatava päevase koguse saamiseks peaks iga päev õige mitu kilo mett sööma.
Mõmmide meelissöögi kasulik mõju tuleneb aga tema antioksüdantide suurest sisaldusest.
Antioksüdandid aitavad ära hoida insulti, südameinfarkti ning mõjuvad vähirakkude tekke vastaselt.
Samuti aitab mesi vähendada halva kolesterooli ning triglütseriidide hulka veres.
Mesi on ka väga hea vahend haavade ja kergemate põletuste ravimiseks. On uuringuid, mis näitavad, et meega määrimine on parandanud kuni 97% diabeetilistest jalahaavanditest.
Ka mõjub mesi hästi näiteks operatsioonijärgselt põletikulisteks muutunud haavade, psoriaasi ning herpesest põhjustatud haavade ravis.
Mida peaks mett ostes silmas pidama?
Mett ostes tuleks aga silmas pidada, et mitte kõik müüdav pole samaväärne. „Toores“ ehk pastöriseerimata mesi on kõige parem. Paljud tootjad pastöriseerivad mett, et see kauem säiliks ja nii kiiresti ei kristaliseeruks. Kuumutatud mesi on küll meeldivalt voolav ja ilusa kuldse värviga, kuid töötlemise käigus kaotab mesi paljud oma kasulikest omadustest. Uuringud on näidanud, et tatramesi on üks kasulikemaist. Mee kasulikud omadused ja heade ainete hulk selles sõltub väga palju sellest, millistest taimedest see korjatud on.
Siin kehtib üldjuhul reegel, et mida mitmekesisem, seda parem, samuti on hea, kui mesi on pärit tarbijale võimalikult lähedalt. See vähendab vajadust mett töödelda ja pikalt transportida ning laagerdada. Eriti hea on aga, kui tarbija oma mett tootvat mesinikku isiklikult tunneb ja usaldab. Eestis on see veel võimalik, väga paljudes teistes riikides enam kahjuks mitte. Usaldus on mee puhul eriti oluline, kuna suureks probleemiks mee juures on selle nn võltsimine ehk suhkru või siirupite mee hulka segamine, et nii selle hinda alla viia või oma kasumit suurendada. Kuigi mee tempimine lisaainetega on paljudes riikides keelatud, tehakse seda siiski üsna laialdaselt.
Tööstuslikult kasutatakse mett pigem maitseainena kui magustajana
Seda seetõttu, et selle hind võrreldes rafineeritud suhkru ja teiste suhkrutega on võrdlemisi kõrge, samuti ei saa mett paljude toitude tootmisel kasutada (näiteks küpsetamisel).
Seega võib öelda, et mesi on heaks alternatiiviks suhkrule, kuid ka mee kasutamisel tuleb olla pigem mõõdukas, et selle head omadused kõrge kalorsuse negatiivse mõju üles kaaluks.
FF*: Üks mesilane toodab oma elu jooksul ca 1/12 teelusikatäit mett. Kui mesilane tahaks korra ümber maailma lennata, läheks tal selleks vajaliku energia saamiseks kaks teelusikatäit mett.
AF *: Aastal 1800 leidsid arheoloogid ühest Egiptuse hauakambrist suure meepüti. Nad avasid selle ning maitsmisel selgus, et kuigi mesi oli tuhandeid aastaid vana, maitses see endiselt väga hea. See jumalate nektar säilib õhukindlalt hoides pea igavesti!
NB! Ja mis kõige tähtsam– âra unusta olla hooliv mesilaste suhtes. Nende väikeste, kuid siiski “suurte” olendite saatus on meie kätes. Kindlasti allkirjasta petitsioone, kui need Sinuni jõuavad. Tihti arvame, et mis me üksinda teha saame, kuid kokku on meid palju ja mesimummid vajavad meid hetkel rohkem kui eales varem!
*FF- Fun fact (hea teada 😉 )
*AF- Ajalooline fakt
Fotod: Google