Suhkru tervisele kahjulikust mõjust on kirjutatud tohutul hulgal artikleid ning teadustöid, ja arvatavasti teavad nüüdseks pea kõik, et suhkru söömine on tee terviseprobleemide ning kehakaalu tõusu poole. Kuid vähem on kirjutatud sellest, et mitte kõik suhkur pole paha. Otse vastupidi – inimese keha vajab suhkrut, et elus püsida! Kuidas siis nii? Kuidas saavad need teineteisele täiesti vastandlikud väited mõlemad tõesed olla?

Kui räägitakse suhkru kahjulikkusest, mõeldakse enamasti toidule lisatud suhkrut – olgu see siis kohvile või teele lisatud valge suhkur, saiakeste ja magustoitudega söödav suhkur või peidetud kujul kastmetes, jogurtites või salatites – ehk toitudes, kus me seda oodata ei oska – varitseb suhkur. Iga kaalulangetaja või tervislikust toitumisest huvitatud inimese üks peamisi eesmärke peakski olema just nende lisatud suhkrute vältimine või vähemalt oma toidus nende vähendamine. Me ei vaja neid ja midagi kasulikku need suhkrud meile ei anna, vastupidi, need on just need haiguste allikad, millest arstid ja asjatundjad räägivad. Kuid samas ei maksa ka paanikasse sattuda – uuringud on näidanud, et tagasihoidlikus koguses ei tee ka need suhkrud meie kehale kurja ning kui neid mõõdukalt ja teadlikult tarbida, muudavad nad meie elu pisut meeldivamaks, seeläbi ehk isegi positiivset mõju meie tervisele omades.

Levinud ütlus “valge surm”, on ehk pisuke liialdus 🙂

Suhkur on meie eluks hädavajalik. Inimese keha saab energiat süsivesikutest, mille organism lihtsateks suhkruteks muudab. Harilikult saame me aga oma vajalikud süsivesikud tavalisest igapäevasest toidust, eriti kui see on mitmekesine ja tasakaalustatud, sisaldades nii puu- kui juurvilju, teravilja kui kaunvilju. Need toiduained annavad meile lisaks süsivesikutele ka vitamiine, kiudaineid ning mikroelemente, millest keha oma rakke uuendab ja uusi ehitab, ning immuunsüsteemi haiguste vastu võitlemiseks püsti hoiab. Toidule lisatud suhkur ei anna sellest kõigest meile midagi, või kui, siis ehk ainult energiat, mida meil vaja pole ning mis seetõttu rasvana meie kehas talletatakse.

Meile kahjulike või mittevajalike suhkrute vältimine on aga raske, kui mitte võimatu. Nii väidavad paljud, andes juba palja mõtte ees vähem suhkrut tarbida, alla. Kuid see ei pea üldsegi nii olema. Nagu eespool mainitud sai, ei pea suhkrut toidust täielikult välja jätma. Kuid seda on võimalik vähendada. Meie maitsemeel on ülimagusate maiustuste ja muu toiduga juba nii ära harjutatud, et pisut vähem magus tundub imelik või ei maitse üldse. Kuid suhkru järk-järguline vähendamine toidus aitab seda muret lahendada. Ka suhkru väidetav sõltuvust tekitav mõju saab sedasi vastuse – aju ei nõua ajapikku enem nii palju mõnuaineid, mida ta suhkru manustamisega seostab, seeläbi ei ole meil ka enam nii suur magusaisu.

Kuid suhkru piiramist toidus peab tegema targalt. Organismi jaoks on kõik suhkrud samasugused ning nii ei ole tegelikult kehale üldse oluline, kust see süsivesik parajasti pärineb – kas lusikatäiest meest, suhkrust või hoopis suutäiest hamburgerist. Kui asendada näiteks tass suhkruga magusaks tehtud kohvi lõuna juures klaasi õllega, ei pruugi see kehakaalule üldse mitte hästi mõjuda. Silmas tuleb pidada energia hulka, mida toidust saadakse. Ehk lihtsalt öeldes – vaja on vähendada kaloreid. Seda on kõige kergem teha, vähendades portsionite suurust. Nii ei pea ka täielikult loobuma paljudest maitsvatest asjadest, nagu näiteks jäätis või kommid. Lihtsalt pisut vähem on palju parem! Samuti peaks jälgima, millist suhkrut oma toidust saame – puuviljasuhkur – kui see ei ole puu- või juurviljades – on meile pigem halb. Seega peaks seda piirama, asendades selle mõne kasulikuma alternatiiviga, näiteks agaavi siirupi (miks see hea ei ole?) asemel vahtrasiirupit pannkoogile pannes või fruktoosiga magustatud tavaliste kommide asemel pruuni riisi siirupiga magusaks tehtud Yummikomme valides.

FF: 200 aasta eest tarbis keskmine ameeriklane aastas ca 1 kg suhkrut, täna tarbib keskmine ameeriklane aastas ca 70kg suhkrut.

AF: 16. sajandil oli suhkur luksuskaup. 1 kg suhkrut maksis tänapäevases arvestuses 1000 dollarit.